Alex's Arsenal (Shop)

UML skeemid

UML (Unified Modeling Language) – modeleerimiskeel (2.0)
UML – язык моделирования

UML использует:
*фигуры / kujundid
*линии / jooned
*значки / märgid
*надписи / pealdised

UML kasutab eritüüpe diagramme ja täpsustavaid tekstkirjeldused.

При помощи данной схемы можно описать – кто использует систему и какие функции несет. Дает очень общую картину. / Selle diagrammi abil saate kirjeldada, kes süsteemi kasutab ja milliseid funktsioone see täidab. Annab väga üldise pildi.

Виды UML диаграмм / UML diagrammide tüüpid

Kasutusmalliskeem (use case diagram) on visuaalne esitus, mis kujutab süsteemi erinevaid kasutusmudeleid ja nendevahelisi suhteid. Seda kasutatakse sageli tarkvaraarenduses, et esindada süsteemi funktsionaalsust ja selle kasutajaid (aktorite), nagu näiteks lõppkasutajad, administraatorid või muud süsteemid. Kasutusmalliskeem aitab mõista, kuidas erinevad osapooled suhtlevad süsteemiga ja milliseid tegevusi nad saavad teha.

Kasutusmalliskeemis on tavaliselt järgmised komponendid:

  1. Aktorid: Isikud või süsteemid, kes suhtlevad süsteemiga. Need võivad olla inimesed (nt kliendid või administraatorid) või teised süsteemid.
  2. Kasutusjuhtumid (use cases): Spetsiifilised tegevused või funktsioonid, mida süsteem pakub oma kasutajatele. Näiteks võib kasutusjuhtum olla „logimine sisse“ või „toote ostmine“.
  3. Suhted: Need näitavad, kuidas aktorid ja kasutusjuhtumid omavahel seondavad. Suhted võivad olla erinevad: näiteks aktor võib algatada kasutusjuhtumi, või kasutusjuhtum võib sõltuda teistest kasutusjuhtumitest.

Kasutusmalliskeemi eesmärk on pakkuda selget ja lihtsat ülevaadet süsteemi funktsionaalsusest, ilma et oleks vaja minna süvitsi tehnilistesse detailidesse.


Andmebaasiskeem (database schema) on struktuuri ja andmestruktuuride kirjeldus, mis määrab, kuidas andmed on organiseeritud ja salvestatud andmebaasis. See on kui plaan või kaart, mis näitab, kuidas tabelid, vaated, indeksid ja muud andmebaasi objektid omavahel seotud on.

Andmebaasiskeemi peamised komponendid on:

Päringud ja Funktsioonid: SQL-päringud, mis täidavad teatud ülesandeid, nagu andmete lisamine, kustutamine, muutmine või pärimine.

Tabelid: Andmebaasi peamine koostisosad, kus andmeid hoitakse. Igal tabelil on ridadest (andmeüksustest) ja veergudest (atribuutidest) koosnev struktuur. Näiteks võib olla tabel “Kliendid”, kus on veerud nagu “KliendiID”, “Nimi”, “Aadress”.

Võtmed:

Primaarvõti (Primary Key): Unikaalne väärtus, mis identifitseerib iga rea tabelis. Näiteks kliendi ID.

Välisvõti (Foreign Key): Väärtus, mis viitab teise tabeli primaarvõtmele, et luua seos kahe tabeli vahel. Näiteks, kui “Tellimus” tabelis on “KliendiID”, siis see võib olla väline võti, mis viitab “Kliendid” tabeli primaarvõtmele.

Suhted: Kuidas tabelid on omavahel seotud. Näiteks võib olla üks-ühele (one-to-one), üks-palju (one-to-many) või palju-palju (many-to-many) suhe.

Vaated (Views): Virtuaalsed tabelid, mis põhinevad päringutel andmebaasis. Need ei sisalda tegelikke andmeid, vaid esindavad dünaamiliselt andmeid teistest tabelitest.

Indeksid: Kiirendavad andmete otsimise protsessi, et päringud saaksid toimuda kiiremini.

Olekuskeem (State Diagram) on graafiline esitus, mis kirjeldab süsteemi või objekti olekute vaheldumist ja üleminekute loogikat erinevate sisendite või sündmuste põhjal. See on osa Unified Modeling Language (UML) süsteemi, mida kasutatakse tarkvaraarenduses ja süsteemide modelleerimisel.

Eelised (Pros):

  1. Selge ja lihtne mõista: Olekuskeem annab visuaalse ülevaate süsteemi käitumisest erinevates olekutes, mis muudab süsteemi keerukuse mõistmise lihtsamaks.
  2. Hea visuaalne kommunikatsioon: Olekuskeem aitab arendajatel, projektijuhtidel ja teiste meeskonnaliikmetel süsteemi struktuuri ja üleminekute kohta ühtset arusaama saada.
  3. Parem vigu tuvastamine: Süsteemi käitumist saab analüüsida ning tuvastada võimalikke vigu või puudusi, mis võivad tekkida erinevate olekute üleminekul.
  4. Kergem süsteemi arendamine ja hooldus: Olekuskeem aitab arendajal süsteemi erinevaid osasid paremini hallata ja vajadusel süsteemi uuendada või täiendada.
  5. Aitavad testimist: Olekuskeemide põhjal saab luua teste, mis kontrollivad iga olekuga seotud stsenaariume.

Puudused (Cons):

  1. Keerukus keerukates süsteemides: Kui süsteem on väga keeruline ja sisaldab palju olekute üleminekuid, võib olekuskeem muutuda liiga keeruliseks ja raskesti loetavaks.
  2. Ajaliselt kallis koostamine: Suure ja keeruka süsteemi puhul võib olekuskeemi koostamine võtta palju aega ja ressurssi.
  3. Ei kajasta kõiki dünaamilisi aspekte: Olekuskeem ei pruugi alati kajastada kõiki süsteemi dünaamilisi aspekte, nagu näiteks ajutised seisundid või loogikavead, mis ei pruugi olla otseselt seotud olekute üleminekuga.
  4. Keeruline muudatustega toime tulla: Kui süsteemi nõuded muutuvad, võib olla keeruline olekuskeemi muuta ja seda ajakohasena hoida.
  5. Üksikasjalikkuse puudumine: Olekuskeem ei pruugi alati pakkuda piisavalt üksikasju selle kohta, kuidas täpselt mingid tegevused või protsessid toimuvad.

Süžeetahvel (tuntud ka kui storyboard) on visuaalne tööriist, mida kasutatakse idee, stsenaariumi või protsessi plaanimiseks ja visualiseerimiseks. Süžeetahvel esitab järjestikuseid kaadreid või stseene, mis aitavad visuaalselt kirjeldada, kuidas tegevus või narratiiv areneb. Seda kasutatakse laialdaselt filmides, animatsioonides, mänguarenduses, turunduses ja isegi tarkvaraarenduses, et aidata meeskonnal mõista ja arendada loo või projekti struktuuri.

Süžeetahvli põhikomponendid:

  1. Kaadrid/Stseenid:
    • Süžeetahvel koosneb järjestikustest kaadritest või ruutudest, mis esindavad erinevaid stseene või olulisi momente, mis toimuvad ajaliselt.
    • Iga kaader võib sisaldada joonistust või pilti, mis illustreerib tegevust, tegevuspaika või tegelasi.
  2. Kohad ja tegevused:
    • Iga kaader kirjeldab tegevust, mis toimub konkreetses kohas või kontekstis. Näiteks võib olla kaader, kus tegelased räägivad, või tegevus, nagu sõitmine või liikumine.
    • Süžeetahvli kaadrites võivad olla ka muud olulised detailid, nagu kõne või tegevusliikumine.
  3. Ajajoone jälgimine:
    • Süžeetahvel aitab jälgida sündmuste järjekorda ja tagada, et lugu kulgeb loogiliselt ja sujuvalt. Iga kaader esindab ajalisust ja aitab planeerida sündmusi üksteise järel.
  4. Dialoog ja märkused:
    • Kaadrite alla võivad olla lisatud kirjeldused, dialoog või tegevusmärkused, et selgitada, mida kaader kujutab või kuidas tegevus peab arenema. Näiteks: “Tegelane siseneb uksest ja ütleb: ‘Tere!’”

Süžeetahvli kasutusala:

  • Filmid ja animatsioonid: Süžeetahvleid kasutatakse filmide ja animatsioonide eelplaanimiseks, et visuaalselt planeerida kaadreid, kaameraliikumist ja stseene.
  • Videomängud: Süžeetahvel aitab mänguarendajatel visualiseerida mängu tasemete, tegelaste või missioonide arengut.
  • Tarkvaraarendus: Kasutajaliidese (UI) või kasutusjuhtumite (user flows) kavandamisel kasutatakse süžeetahvleid, et illustreerida, kuidas kasutajad erinevates etappides suhtlevad süsteemiga.
  • Turundus ja reklaam: Reklaamide või reklaamikampaaniate kujundamisel aitab süžeetahvel kavandada ja visuaalselt planeerida reklaami narratiivi.

Eelised:

  • Selgus ja visuaalsus: Süžeetahvel pakub lihtsat visuaalset esitamist, mis aitab arendada ideid ja näha nende arengut järjestikku.
  • Suhtlemine meeskonnaga: Süžeetahvel on suurepärane tööriist, mis aitab meeskonnal üksteisele oma ideid edastada ja arendada koostööd.
  • Kiirus ja efektiivsus: Süžeetahvel aitab kiiresti ja efektiivselt arendada ja täiendada ideid, vältides raskesti mõistetavaid kirjalikke kirjeldusi.

Tegevusskeem (tuntud ka kui flowchart või process flow diagram) on visuaalne esitus, mis kirjeldab protsessi või tegevuste järjestust ja nendevahelisi suhteid. Seda kasutatakse sageli probleemide lahendamiseks, protsesside analüüsimiseks või süsteemide visualiseerimiseks, et lihtsustada keerukate tegevuste mõistmist. Tegevusskeemid aitavad näidata, kuidas üks tegevus viib järgmise juurde ja kuidas erinevad otsused või tegevused on omavahel seotud.

Tegevusskeemi põhielemendid:

  1. Algus ja lõpp:
    • Tegevusskeemis algus- ja lõpp-punktid tähistatakse tavaliselt ümmarguste või ovaalsete kujunditega. Need näitavad protsessi algust ja lõppu.
  2. Protsess või tegevus:
    • Protsessi või tegevuse etapid on kujutatud ristkülikutega, kus igas ruudus on kirjas konkreetne tegevus või ülesanne, mis peab toimuma.
    • Näiteks: „Koguda andmed”, „Kontrollida kvaliteeti”.
  3. Otsused:
    • Otsustuspunktid on kujutatud rombikujuliste diagrammidega. Need tähistavad kohti, kus tuleb teha valik või otsus, mis suunab järgmise tegevuse sõltuvalt tulemusest.
    • Näiteks: „Kas klient on rahul?” või „Kas toode on heaks kiidetud?”
  4. Voolujooned:
    • Voolujooned ühendavad tegevusi ja otsustuspunktide vahelisi suhteid, näidates, kuidas protsess liigub ühest tegevusest teise.
    • Need on tavaliselt nooled, mis suunavad tähelepanu järgmistesse etappidesse.
  5. Sisendid ja väljundid:
    • Sisendid ja väljundid on tavaliselt kujutatud paralleelogrammidena ja näitavad, milliseid andmeid või ressursse kasutatakse protsessi käigus või saadakse protsessi tulemusena.
    • Näiteks: „Sisesta kliendi andmed” või „Väljund: aruanne”.
  6. Kommentaarid või märkused:
    • Mõnikord lisatakse tegevusskeemidesse ka lisamärkusi või kommentaare, et selgitada teatud tegevuste või otsuste tagamaid. Need on sageli esitatud ristkülikukujulise või pilu kujuliste märkustega.

Tegevusskeemi kasutusalad:

  • Protsesside analüüs ja täiustamine: Tegevusskeemide abil saab kaardistada olemasolevaid protsesse, analüüsida nende efektiivsust ja tuvastada kitsaskohti või parendusvõimalusi.
  • Tarkvara arendus: Tarkvara arendajad kasutavad tegevusskeeme, et visualiseerida süsteemi töövooge, kasutajaliidese protsesse ja süsteemi interaktsioone.
  • Koolitus ja õpetamine: Tegevusskeemid on suurepärased tööriistad, et õpetada protsesside ja tegevuste järjestust inimestele, kellel ei pruugi olla eelnevat teadmist.
  • Kvaliteedi kontroll ja audit: Tegevusskeemide abil saab kirjeldada tööprotsesside järjekorda ja jälgida, et kõik etapid oleksid õiges järjestuses ja täidetud õigeaegselt.

Tegevusskeemi eelised:

Tõhus probleemide lahendamine: Tegevusskeemid aitavad kiiresti tuvastada probleeme protsessis ja võimaldavad neid lahendada struktureeritud viisil.

Selgus: Tegevusskeem pakub lihtsat visuaalset esitust, mis aitab kiiresti mõista keerulisi protsesse või tegevusi.

Lihtne suhtlemine: Protsessi visualiseerimine aitab meeskondadel või osapooltel paremini arusaada, kuidas süsteem töötab ja kus on võimalik teha muudatusi.

ru_RUРусский
en_USEnglish ru_RUРусский